Toitained, mida Eesti meestel puudu jääb: Eesti ja maailm
Kasutatud uuringud ja allikad on loetletud lõpus. Toimetuse põhimõtted
Igal maal jätab toit omad augud. 2024. aasta globaalne uuring hindas riigiti, kui suurel osal meestest jääb ainult toidust puudu 15 vitamiinist ja mineraalist. Siin on, kus Eesti mehed seisavad, kuidas võrdleme end naabritega ja ülejäänud maailmaga ning mida süüa.
2024. aasta globaalse mudeli hinnangud (Passarelli jt, Lancet Global Health) panevad Eesti 20-aastaste ja vanemate meeste puuduste etteotsa E-vitamiini, folaadi ja raua (raud on meeste puhul nõrk signaal); neljandal kohal on riboflaviin (B2), mille poolest on Eesti 70 riigi seas 15. kohal. Seevastu tsinki ja A-vitamiini jääb Eesti meestel puudu harva ning magneesiumi harvemini kui Lätis või Venemaal. Samas riigis ja vanuserühmas võrreldes jäi meestel sagedamini kui ülejäänud elanikkonnal puudu magneesiumi, tsinki, C-, A- ja B6-vitamiini, tiamiini ja niatsiini. Need on ainult toidul põhinevad hinnangud: loe neid järjestusena, mitte täpsete protsentidena.
Sisukord
Eesti mehed: kus mudel näeb puudujääke
- Meetod
- Iga riigi tarbimise jaotus hinnati 2018. aasta toitumisandmete põhjal ja seejärel nende osakaal, kes jäävad alla rahvusvahelise vajaduse. Paljude riikide puhul laenati jaotuse kuju sarnaselt riigilt
- Tulemus
- Kogu maailmas jäi hinnanguliselt üle 6 inimesel 10-st puudu joodi, E-vitamiini, kaltsiumi ja rauda
- Piirang
- Ainult toit: rikastatud tooted ja toidulisandid pole arvestatud, nii et tulemus võib riiklikest uuringutest erineda
Uuringu avaldatud andmete põhjal on siin hinnanguline osa 20-aastastest ja vanematest meestest, kellel jääb puudu, Eestis ja kolmes naaberriigis, toitainete puhul, mis on vähemalt ühes neist kõrgel.
| Toitaine | Eesti | Soome | Läti | Leedu |
|---|---|---|---|---|
| E-vitamiin | 86% | 85% | 73% | 62% |
| Folaat (B9) | 67% | 67% | 52% | 29% |
| Raud (nõrk signaal) | 61% | 74% | 6% | 37% |
| Riboflaviin (B2) | 59% | 11% | 34% | 27% |
| C-vitamiin | 53% | 64% | 65% | 72% |
| Kaltsium | 40% | 12% | 35% | 35% |
| Magneesium | 37% | 26% | 66% | 45% |
| Tsink | 9% | 17% | 36% | 16% |
Passarelli jt (2024) mudeli hinnangud 2018. aasta kohta, 20-aastased ja vanemad mehed, vanuserühmad kaalutud rahvaarvuga. Paksus kirjas iga riigi esikolmik (jood, seleen ja D-vitamiin välja jäetud; vt „Loe numbreid ettevaatlikult“).
- E-vitamiin on esikohal. 70 riigist, mille andmetest välja võtsime, on Eesti E-vitamiini poolest 17. kohal. E-vitamiini saab peamiselt pähklitest, seemnetest ja taimeõlidest.
- Folaat ja riboflaviin on Eesti eripära. Soomega on pilt sarnane folaadi ja raua osas, kuid riboflaviini jääb Eestis puudu palju sagedamini. Riboflaviini saab piimatoodetest, munadest, lihast ja täisteratoodetest.
- Tsink ja A-vitamiin on Eestis heas seisus: tsingi puudujääk on vaid 9% ja A-vitamiinil 2%, mis on 70 riigi seas ühed madalaimad.
Eesti ja maailm
20-aastaste ja vanemate meeste kolm kõige sagedasemat puudujääki samade hinnangute järgi:
| Riik | Kolm esimest puudujääki (suurimast) |
|---|---|
| Eesti | E-vitamiin, folaat, raud |
| Soome | E-vitamiin, raud, folaat |
| Läti | E-vitamiin, magneesium, C-vitamiin |
| Leedu | C-vitamiin, E-vitamiin, magneesium |
| Rootsi | E-vitamiin, raud, folaat |
| Venemaa | E-vitamiin, magneesium, folaat |
| Saksamaa | Folaat, raud, E-vitamiin |
| Ühendkuningriik | E-vitamiin, A-vitamiin, raud |
| USA | E-vitamiin, C-vitamiin, magneesium |
| Jaapan | B6-vitamiin, magneesium, tsink |
Passarelli jt (2024) avaldatud andmed, 2018. aasta hinnangud, 20+ mehed, kaalutud rahvaarvuga. Jood, seleen ja D-vitamiin välja jäetud. Raud on meeste puhul nõrk signaal.
- E-vitamiin on esikolmikus kõigis tabeli riikides peale Jaapani. Põhjamaine ja Euroopa toit jätab selle sageli puudu.
- Eesti, Soome ja Rootsi nimekiri on peaaegu sama (E-vitamiin, folaat, raud), samas kui Lätis, Leedus ja Venemaal tõuseb esile magneesium.
- Magneesium: Eestis jääb see hinnanguliselt puudu umbes 4 mehel 10-st, Lätis ja Venemaal umbes 2 mehel 3-st.
- Jaapanis on pilt hoopis teine: seal on ees B6-vitamiin, magneesium ja tsink, ning kaltsiumi jääb puudu umbes 7 mehel 10-st (Eestis 4-l).
Kontroll: mudel versus päris uuring
Mudeleid saab kontrollida riikidega, kes mõõdavad tarbimist otse. Jaapan on hea näide. Jaapani 2019. aasta riiklik uuring leidis, et 20-aastased ja vanemad mehed said päevas umbes 270 mg magneesiumi, alla riigi soovituse (330–380 mg), ja umbes 500 mg kaltsiumi (soovitus 750–800 mg): selles on uuring ja mudel ühel meelel. Kuid uuring paigutab Jaapani meeste tsingi (9,2 mg) soovitatud tasemele, samas kui mudel hindab, et 95% jääb alla. Seega on mudeli väga kõrged Jaapani numbrid magneesiumi, tsingi ja B6-vitamiini kohta tõenäoliselt ülehinnatud.
Sama võib juhtuda iga riigiga, ka Eestiga. Seepärast on kasulikum vaadata, milline toitaine on kõrgel ja kuidas me teiste riikidega võrdleme, kui täpset protsenti.
Toitained, mida meestel sagedamini puudu jääb
Uuring võrdles ka sugusid. Samas riigis ja vanuserühmas võrreldes jäi meestel sagedamini kui ülejäänud elanikkonnal puudu seitset toitainet:
- Magneesium
- Tsink
- C-vitamiin
- A-vitamiin
- B6-vitamiin
- Tiamiin (B1-vitamiin)
- Niatsiin (B3-vitamiin)
Kogu maailmas jäi hinnanguliselt magneesiumi puudu 49% täiskasvanud meestest, võrreldes 29%-ga ülejäänud täiskasvanud elanikkonnast, ja tsinki 56%-l võrreldes 45%-ga. Mudel ei selgita, miks, kuid magneesiumi ja tsinki tasub oma toitu vaadates meeles pidada.
Loe numbreid ettevaatlikult
Riikide numbrid on ainult toidul põhinevad mudeli hinnangud. Rikastatud toite (nagu jodeeritud sool) ja toidulisandeid ei arvestata, nii et riigid, kus neid palju kasutatakse, paistavad halvemana, kui nad on. Osa arvutusest laenab andmeid sarnastelt riikidelt ja tulemused võivad erineda riikide endi uuringutest, nagu Jaapan näitab. Loe neid kui „millised toitained on riigis kõrgel“ ja „kus on rohkem“, mitte täpsete protsentidena. Joodi ja seleeni jätsime välja, sest avaldatud andmed ei klapi artikli enda kogusummadega (Eesti puhul on need numbrid eriti ebausaldusväärsed), ja D-vitamiini, sest mudel ei arvesta päikese käes nahas tekkivat. Mudel seab meestele kõrge rauavajaduse, nii et raud on meeste puhul nõrk signaal.
Miks Eesti toidust puudu jääb
Eesti nimekirja eesotsas olevad toitained tulevad peamiselt toitudest, mis jäävad liha-kartuli-saia toidus kõrvale:
- E-vitamiin: pähklid, seemned ja taimeõlid, nt rapsiõli ja päevalilleõli.
- Folaat: rohelised lehtköögiviljad, kapsas, herned, oad, läätsed ja täistera.
- Riboflaviin: piim, keefir, kohupiim, munad ja liha.
Magneesiumist loe lähemalt magneesiumipuudus meestel, päikesest ja kalast D-vitamiini puudus meestel.
Mida süüa
Lihtsad allikad, mida leiad igast Eesti poest:
- E-vitamiin: päevalilleseemned, sarapuupähklid, mandlid, rapsiõli salatis.
- Folaat: lehtsalat, spinat, brokoli, kapsas, herned ja oad, täistera-rukkileib.
- Riboflaviin: piim, keefir, kohupiim, munad.
- C-vitamiin: mustad sõstrad, astelpaju, maasikad, kapsas (ka hapukapsas), paprika ja tsitruselised.
Peotäis pähkleid või seemneid, kauss salatit või kapsast ja klaas keefiri päevas katavad korraga mitu neist. Uuringutes erektsiooniga seotud toitude kohta loe toit ja erektsioonifunktsioon.
Kui tahad oma igapäevast toitu üle vaadata
Riigi keskmised ei ütle, mida sinu toidus vähe on; seda ütleb ainult ülestähendus. Iga taldriku kokkuarvutamine on vaevaline, seega on lihtsam toidukordi pildistada ja vaadata nädala-kahe mustrit.
Foto põhjal tehtud hinnangud on ligikaudsed, mitte täpsed kogused.
Millal arsti juurde minna
Toitumise muutmine on meestele, kes tunnevad end hästi. Pöördu arsti poole, enne kui proovid toitu või toidulisandeid, kui:
- väsimus või isutus kestab üle 2 nädala või kaotad tahtmatult kaalu: põhjus võib olla muu kui toitumine.
- sul on südamekloppimine või hingeldus või öeldakse, et oled kahvatu: vereanalüüs saab kontrollida aneemiat.
- luu- või seljavalu ei möödu või murdsid kerge kukkumisega luu.
- võtad toidulisandit ja sul on pidevalt iiveldus, kõhulahtisus või janu: lõpeta ja mine arsti juurde.
- uriinis on verd, urineerimine valutab, on palavik või erektsioon on järsku raskemaks muutunud: pöördu uroloogi või perearsti poole.
KKK
Milliseid toitaineid jääb Eesti meestel kõige sagedamini puudu?
2024. aastal avaldatud globaalse mudeli hinnangul on Eesti 20-aastastel ja vanematel meestel kolm esimest E-vitamiin, folaat ja raud (raud on meeste puhul nõrk signaal). Need on ainult toidul põhinevad hinnangud, mitte mõõtmised, ja neid on parem lugeda järjestusena kui täpsete protsentidena.
Kuidas jääme naabritega võrreldes?
Nendes hinnangutes on E-vitamiin esikolmikus nii Eestis, Soomes, Lätis kui ka Leedus. Erinevus on mujal: Eestis tõuseb esile riboflaviin (B2), mida Soomes jääb puudu harva, samas kui magneesium jääb Eestis puudu tunduvalt harvemini kui Lätis või Venemaal.
Miks folaat Eestis nii kõrgel on?
Folaati saab peamiselt lehtköögiviljadest, kaunviljadest, maksast ja täisteratoodetest. Mudel arvestab ainult toitu ega rikastatud tooteid ega toidulisandeid, nii et päris olukord võib olla parem. Tumeroheline salat, kapsas, herned ja oad iga päev on lihtne viis rohkem saada.
Kas multivitamiin katab kõik?
See võib mõne augu täita, kuid mitmel toitainel on ülempiir ja tooteid kombineerides võid selle märkamatult ületada. Toidulisandid ei asenda mitmekülgset toitumist. Vaata esmalt, milliseid toitaineid sinu toidus vähe on, ja kui midagi võtad, kontrolli koguseid. Kui sul on neeruhaigus või võtad ravimeid, küsi enne arstilt või apteekrilt.
Allikad
- Passarelli S, Free CM, Shepon A, Beal T, Batis C, Golden CD. Global estimation of dietary micronutrient inadequacies: a modelling analysis. Lancet Glob Health. 2024;12(10):e1590-e1599. pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/39218000/
- Passarelli S, et al. Ülaltoodud uuringu hinnangud riigi, vanuse ja soo kaupa (2018): autorite andmehoidla. github.com/cfree14/global_intake_inadequacies
- Harvard Gazette. Billions worldwide deficient in essential micronutrients. 29 August 2024. news.harvard.edu/gazette/story/2024/08/billions-worldwide-de
- Ministry of Health, Labour and Welfare (Japan). National Health and Nutrition Survey 2019, Part 1, Table 1-2 (men, by age group). Jaapani keeles. www.mhlw.go.jp/content/000711006.pdf
- Blomhoff R, et al. Nordic Nutrition Recommendations 2023. Copenhagen: Nordic Council of Ministers; 2023. pub.norden.org/nord2023-003/
